Mida ma õppisin 36 aastaselt?

Täna on minu sünnipäev. Nii et hea aeg möödunud aastale tagasi vaadata. Otsustasin teiega jagada viit mõtet-tõdemust, mida 36-aastasena mõtlesin ja mille võtan kaasa ka uude aastasse:

Sa saad ise otsustada, mida tunned.

See on suur töö iseendaga ja see ei tule mul veel 100% välja, aga olen teinud suuri samme selles suunas, et mina otsustan, mida ma tunnen. Isegi, kui keegi mind solvab või mulle halvasti ütleb või kui on mingi keeruline olukord, kus emotsioonid kipuvad võimust võtma. Mina otsustan ja vastutan selle eest, mida ma tunnen ja kuidas reageerin. 

Kõik tunded on lubatud.

Kurbus, viha, pettumus... kõik tunded on lubatud. Mulle tundub, et tihti otsime teed, kuidas olla kogu aeg õnnelik ja positiivne. See ei olegi võimalik! Meil on vaja tasakaalu ja me peame laskma endal tunda kõiki tundeid.

Sa ei saa enda eest ära joosta.

Ükskõik, kuhu sa lähed, mida endale ostad või milliseid suhteid lood – miski ei aita sul põgeneda iseenda eest. Seega tuleb ennast tundma õppida ja endaga sõbraks saada, sest ainuke inimene, kellega sa elu lõpuni koos oled, oled SINA. 

Tee trenni, isegi kui sa ei taha.

Liikumine aitab hoida vaimset tervist ja tõstab energiataset! Alles eelmisel nädalal ei jaksanud ma üldse trenni minna, aga siis lihtsalt andsin endale käske „Mine pane riidesse”, „Mine uksest välja”, „Hakka jooksma”, „Sa tead, et see on sulle hea…“. Tund aega hiljem oligi väga hea olla.

Keskkond loeb.

Sinu väline ümbrus peegeldab su sisemaailma. Kui sul valitseb kodus kaos, korralagedus, segadus, siis tihti on nii ka sinu sees. Kui hakkad korrastama oma ümbrust, siis asud looma selgust ka enda sees.