Aprillis jõudis minuni kaks mõtet, mis mind väga kõnetasid. Võtan need terveks eluks kaasa!

Kas sa oled toores või keedetud muna?

Seda mõtet jagas minuga sõber Killu, kes oli seda lugenud Lori Gottliebi raamatust „Võib-olla sa peaksid kellegagi rääkima“, mis ootab minulgi kapi peal lugemisjärge. Asja iva seisneb selles, et kui toores muna maha kukub, siis see läheb katki ja väga raske on seda sealt põrandalt kokku korjata. Kui keedetud muna maha kukub, siis tulevad sellele küll mõrad sisse, aga laiali see ei lagune. Arvan, et olen selline seitsme-kaheksaminutine muna tänu oma harjumustele, mis toetavad mu vaimset ja füüsilist tervist ja aitavad keeruliste olukordadega hakkama saada. Keen edasi, kuulates-harides ennast ning hoolitsedes enda eest. 

Kui sa pööningule lähed, siis kas asud pimeduses kobama või paned tule põlema?

Seda küsis üks terapeut. Sul on kaks võimalust: kobada pimeduses midagi otsides (võib-olla lööd pea ära ja tuled üldse alla tagasi) või panna tuli põlema ja pööning korda teha. See on kindlasti raskem ja väsitavam, sest sinna on aastatega kuhjunud tohutult asju, aga tulemus on seda väärt. Mina panin tule põlema, et vaadata, mis minu sees toimub, isegi kui mul on valus mingitele asjadele otsa vaadata.

***

Aprillikuu oli kokkuvõttes täiesti hullumeelne: 17 kontserti, mis tähendab, et sain (enda jaoks) valel ajal magama või vähem unetunde. Lisaks kontsertidega seonduv vaimne kokkuvõtmine ja selline emotsionaalne seisund, mis võtab väga palju energiat. Kuidas ma siis ikka veel elus olen? Üllatus – HARJUMUSED!

Ma ei järginud kõiki harjumusi täies mahus, aga põhiasjadel hoidsin ikka kätt pulsil. Esiteks otsustasin, et magan iga öö unetunnid täis, isegi kui saan hiljem magama. Seega ma ei pannud endale äratust ja kui juba ärkasin, ei jäänud enam tukastama (see pidi ajule eriti halvasti mõjuma). Ainult kaks korda ärkasin tõesti äratuskella peale, sest pidime Terevisiooni minema ja lapsega arsti juurde. Teine asi – sõin kontserdipäevadel väga teadlikult, et laval oleks mõnus olla. Vältisin pärast kontserti söömist, et keha saaks keskenduda magamisele. Kolmandaks olin enda vastu leebe ehk andsin aru, et sel kuul ma ei jõuagi kõiki asju teha ja kõige olulisem tööfookus on Trad.Attack!i tuur.

Kõige ägedam aprillikuu kogemus – sain 17 korda katsetada (söögi- ja trenniaegadega, puhkuse ja magamisega, enda häälestamisega), kuidas viia ennast vaimselt ja füüsiliselt sellisesse vormi, et olla laval sajaga ning seda nautida.

Mais jätkan oma keha kuulamise ja enda lahtimuukimisega ning hakkan tegelema hormoonide tasakaalustamisega. See viimane on täitsa uus teema minu jaoks ja ma olen sellest kutsikavaimustes.

Muidugi kirjutan mais pikema blogipostituse ühest harjumusest – valisin selleks liikumise/trenni.

Aprillikuu numbrites:

Järgisin 100% järgmisi harjumusi:

• nikotiinivaba,
• trenni tegemine.

Järgisin 90–99% päevadest järgmisi harjumusi:

• kaheksa tundi und,
• õhtune unerituaal,
• suu loputamine õliga,
• jooga,
• märkmiku täitmine,
• lugemine,
• vaimsed harjutused (raputamine),
• vee joomine,
• vitamiinide võtmine,
• alkoholivaba,
• ostmisvaba (ostsin ühed saapad).

Järgisin 80–89% päevadest järgmisi harjumusi:

• vahelduvpaast,
• ekraanivaba aeg,
• uudistevaba ,
• täie tähelepanuga töötamine, pauside tegemine.

Järgisin 70–79% päevadest järgmist harjumust:

• e-kirjad, Messenger, Instagram jms ainult kolm korda päevas.

Järgisin 60–69% päevadest järgmisi harjumusi:

• tervislik toit ja kogus.

Järgisin 50–59% päevadest järgmisi harjumusi:

• suhkruvaba.

Järgisin 30-39% päevadest järgmist harjumust:

• kofeiinivaba.

*Valguslambi kasutamise olen hetkel lõpetanud, sest hommikul on juba nii valge. Jätkan sellega sügise saabumisel.